Kuidas peoks veini valida – põhjalik ekskurss Kannikeselt

Kui te ei tea, millist veini valida, võitegi jääda riiulite vahele uitama. On mõned reeglid, mida on mõistlik järgida. Veini valimine nõuab hoolikust, ei piisa ainult teadmisest, et veine on punaseid ja valgeid. Sorte on palju ja igal neist on oma plussid ja miinused. Arvesse tuleb võtta veini värvi, maitset, lõhna, kangust jm. Anname teile nõuandeid, et te veini valikul ei eksiks ja valiksite ideaalse veini.

Kuidas valida veini valmistamise piirkonna järgi

Räägime teile, mille põhjal orienteeruda, et mitte valikul eksida.

• Prantsusmaa – Burgundia veinid on kuulsad selliste hõrkude kergete punaste veinide poolest nagu Meursault ja värske kihisev Chardonnay, mis on saadaval Chablisina. Bordeau’d iseloomustavad elegantsed punased veinid Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc. Rose on tehtud Provence’is Loir’i orus, kus valmistatakse valgeid kergeid veine ja vahuveini crémant (tehnoloogia sarnaneb šampanja valmistamise tehnoloogiale).
• Itaalia – kultuslikud Chianti punased veinid on valmistatud Toscanas ja kuulsad erilise harmoonilise marjase maitse poolest. Veneto on tuntud selliste kergete sortide poolest nagu valge Soave ja Prosecco ning punane Valpolicella. Piemontes leiate nii barbera kaubamärgi punast Barolot kui ka värsket ja magusat Asti. Magusa ja puuviljase veini austajate jaoks väärib külastamist Apuulia piirkond.
• Hispaania – punaseid sorte garnacha ja tempanillo valmistatakse La Rioja piirkonnas. Kallid tulevad Prioratast, taskukohased Pendeses ja mullidega cavat leiab Kataloonia piirkonnast. Duero org on tuntud oma külluslike ja kontsentreeritud tempranillo veinide poolest. Kergeid ja veidi soolakaid albariño kategooria valgeid jooke leiab Galiciast.
• Gruusia – Kahheetia on looduskaunis ja ajalooline piirkond Gruusia kaguosas, kus toodetakse rkatsiteli tüüpi Napareulit, Tsinandalit, Tibaani jne. Imereti on aastakäiguveinide Sviri ja Tsolikouri kodumaa. Teemandiorus toodetakse Gurjaani, Akheshenit ja Kindzmaraulit.
• Portugal – peamised piirkonnad on Vinho Verde ja Douro, kus toodetakse portveini, mitmesuguseid punaseid veine ja kerge mulliga lahjasid jooke.

Valik sõltub teie maitse-eelistustest. Sealsed veinimeistrid valmistavad veine juba sajandeid ja tänu sellele leiab igaüks endale sobivaima variandi, mis vastab kõigile teie isiklikele  soovidele ja nõudmistele.

Viinamarjasordid

Igal sordil on oma unikaalsed noodid, aroomid ja omadused. Mõned on magusamad ja mahlasemad, teised puuviljase ja kolmandad klassikalise maitsega.

Punased sordid

Sortide mõistmiseks tuleks tutvuda neist kõige populaarsematega.

• Cabernet Sauvignon – seda sorti viinamarju kasvatatakse päikselistes riikides. Neist tuleb hapuka maitsega tume jook, milles on selgelt tunda köömneid ja järelmaitse on puuviljane. Kallimates on tunda tammiseid noote  ja vürtsikust.
• Shiraz/Syrah on populaarsuselt teine ​​sort. Maitse võib olla puuviljane, šokolaadine, vürtsikas, karm ja elegantse buketiga, milles domineerivad must pipar ja mustad ploomid.
• Pinot Noir on tummiste jookide nautijate jaoks kõige salapärasem sort, mis sisaldab vähe tanniini ja on vaarika aroomiga.

Valige vein oma maitse järgi, jooge ainult seda, mis teile päriselt maitseb ja ärge kedagi teist kuulake.

Heledad sordid

Olles nüüd rääkinud punastest veinisortides lähme edasi valgete veinide juurde.

• Chardonnay – saadaval kahes stiilis. Esimest ei laagerdata tünnis ja seda iseloomustab värske õuna lõhn. Teine on laagerdatud, viskoosne ja kreemjas vanill, kookose ja koore aroomiga.
• Sauvignon Blanc – on omapärase stiili ning roheliste herneste, mustsõstralehtede, greibi ja õunte aroomiga. Kui seda nektarit on tünnis kääritatud, tunnete vanilli maitset.
• Riesling – eristub tugeva happesuse, rikkaliku aprikoosi värvi ja lillearoomiga. See ei kaota maitset isegi pärast viiekümneaastast laagerdumist ja te soovite seda juua veel ja veel.
• Gewürztraminer – ei sobi tundlikele natuuridele, sest on liiga ahvatlev. Gewurz – see on aroom, mis sisaldab hingematvat roosilõhna ja vürtse, muscat aga on lillelõhnaline.

Lisaks kahele ülalkirjeldatud sordile on veel ka roosad ja oranžid variandid. Esimene on roosaka tooni, mõnusa happesuse ja maasika lõhnaga, teine bukett kuivatatud puuviljadest, kummelist ning värkest heina- ja pähklite lõhnast.

Joogi välimus klaasis ning selle lõhn ja maitse

Olenemata värvist peab jook olema selge. Kui toon on kollakaspruun, annab see tunnistust, et käimas on käärimisprotsess (soojusest tekitatud oksüdatsioon). Pruun rant pudelisuus on märk sellest, et vein on küps.

Vahel võib tekkida väävli- ehk mädamuna hais. See haisubukett tekib sageli käärimise ajal looduslikult ja kaob umbes 20 minuti jooksul pärast pudeli avamist. Veinimeistrid kasutavad vahel  ka äädikhapet või lenduvat hapestamist, lisades sellega aroomile keerukust.

Sageli ei lõhna jook üldse millegi järele, aga viinamarjade enda aroomi on enamasti siiski tunda. Te tunnete valmistamiseks kasutatud viinamarjasordist tulevat lõhnabuketti.

Maitse osas soovitavad eksperdid toetuda oma isiklikele eelistustele, kuna kõigile ühte õiget varianti ei leidu. Järgige peamist reeglit –  kui meeldib, siis ostke.

Olulised tegurid veini valimisel

Endale ideaalseima nektari valimiseks pöörake tähelepanu järgmistele selle maitset ja aroomi puudutavatele mõõdupuudele.

• Saagi koristamise aasta – noori valgeid veine on soovitav juua esimese kolme aasta jooksul pärast villimist. Need on värsked, puuviljaste nootidega ja erksad. Kuni viis aastat laagerdunud punased sordid on aega saanud veidi pehmeneda, säilitades seejuures  vürtside ja marjade noodid. Veini vanuse põhjal valimisel on soovitav võtta arvesse ilma, kliimat, sademeid ja päikesepaistet.
• Kangus – punases veinis on standardselt 12-15% alkoholi, valges 9-14%, roosas 10-13%, vahuveinis mitte üle 12%, dessertveinid on kangemad ja alkoholi sisaldus võib küündida 17%. Kõrge protsent kindlustab komplitseerituma ja külluslikuma maitse, lahjemad joogid on aga puuviljased ja värskete nootidega.
• Villimiskoht – valmistamise piirkonnal on samuti oluline roll. Näiteks soojas kliimas valmivad viinamarjad kiiremini, mille tulemuseks on suurem suhkru- ja sellele vastavalt ka alkoholisisaldus. Väiksema kraadiga joogi saamiseks valitakse viinamarjamahl jahedama kliimaga piirkondadest.

Tänu eeltoodule saate hõlpsasti valida oma maitse-eelistustele, nõudmistele ja soovidele vastava viinamarjanektari. Te saate sõprade ees oma teadmistega uhkeldada või lihtsalt proovida erinevaid sorte. Professionaalne sommeljee tunneb valmistajamaa ära lihtsalt aroomi nuusutades või lonksukest mekkides. Saadud teadmised ei tee teist veel professionaali, kuid aitavad valida ideaalse joogi.